Meie juuniorid võidutsesid rahvusvahelisel velotuuril Dobeles

28.-30. Augustil toimus Lätis, Dobeles juunioride velotuur. Kohal oli kogu idaringi paremik – parimad noorsportlased 7st erinevast riigist, alustades Soomest lõpetades Ukrainaga.
Meeskond:
Peatreener: Ado Hein
Abimees: Oliver Keller
Sõitjad:
Kristo Enn Vaga
Siim Kiskonen
Erik Reisenbuk
Tair Stalberg
Sten-Eric Nirgi
Bert Palts

Tuur algas reede hommikul 10km eraldistardiga, õhtul oli 87km grupisõit mis lõppes staadionil, laupäev oli üsna raskel ringil 108km grupisõit ja viimane päev oli hommikul 84km etapp.Stardieelne nõupidamine peatreeneriga

Kuna eelmine aasta võitis tuuri meie klubi kasvandik Ekke-Kaur Vosman, siis oli kindel plaan traditsiooni jätkata ja võit klubisse jätta.

Stardieelne nõupidamine peatreeneriga

Stardieelne nõupidamine peatreeneriga

Kristo kommentaar tuurist: „Teadsin, et vorm on üsna hea ja tahe oli väga suur, et oma elu esimene tuuri võit võtta ehk ma läksin kindlate võidumõtetega sõitma. Eraldistardis tegin enda kohta väga hea sõidu, elu parim keskmine kiirus 45.2. See tagas mulle etapil teise koha, kaotasin ainult Eriks Toms Gavarsile, kes oli Tartus Euroopa MV eraldistardis 10s.

Õhtusel etapil läks kohe kümnendal kilomeetril küljeka peal sõit laiali, ette jäi umbes 13 meest ja seal sees oli peale minu veel tiimikaaslane Siim. Peale teist vahefinisit hakkasime koos Riia tiimi kuttidega ründama, et liidrit võimalikult palju survestada. Lõpuks sai Siim ühe valgevenelasega eest ära ning suutis etappi võita, mina sõitsin ka omakorda atrõõvist nii ära, et liider kaasa ei saanud ning sain enda selga kollase särgi.

Teisel päeval tuli tuuri kõige otsustavam etapp, väga tugev tuul oli ning rada toimus ringil kuhu sisse jäi väike org, mis oli heaks rünnaku kohaks kõigile. Eesmärk oli mu liidrisärki kaitsta, Siimu rohelist särki kaitsta ja omakorda etapp võita. Sõit oli stardist kohe väga aktiivne ja raske, mis tähendas, et juba poolel sõidumaal tekkis ette väga tugev kuuemeheline atrõõv, ma olin eestlastest ainukesena sees ja seal olid ka kõik minu peamised kokkuvõtte konkurendid. Viimasele ringile minnes öeldi meile juba vaheks neli minutit, mis tähendas, et võttsime natuke hoogu maha ja ootasime viimast tõusu mis oli 3km enne lõppu, mul oli seal kindel plaan rünnata, et gruppi lõhkuda ja, et mul oleks suurem võimalus etapp võita. Ründasingi seal tõusul ja minuga suutsid kaasa tulla ainult eraldistardi võitja Gavars ja valgevenelane Volkau. Sõitsime kolmekesi vahe sisse ning poolteist kilomeetrit enne lõppu ründas Volkau aga Gavars vedas selle mineku ise ilusti kinni, siis umbes kilomeeter enne lõppu ründas Volkau uuesti, ma sain talle kohe tuulde, ta pani pika tugeva spurdi aga kui ta jala sirgu lasi, siis ma ründasin momentaalselt kohe ise, ta ei suutnud enam mu rünnakule vastata ja sain ilusa soolo võidu 4 sekundiga Volkau ees. Selle võiduga pikendasin oma edu kokkuvõttes 24-le sekundile.Etapp oli nõnda raske, et viimasel viiesajal meetril kiskusid mõlemad jalad täielikult krampi ja vändata oli hirmraske.

Lootsin, et viimane etapp tuleb natuke lihtsam ja meil lastakse sõitu kontrollida, ning loodetavalt tuleb grupifinis kus saan ise meie sprintereid aidata. Aga läks täiesti vastupidi, ehk stardist hakkas kohe terve Riia tiim tõmbama ja paar kokkuvõtte meest ründasid ka veel ehk meie olime sunnitud asja kokku tõmbama, mis oli väga raske ülesanne, kuna eilsest päevast olid jalad kanged. Paar korda tõmbasime veel ise tiimiga küljetuule lõikudel asja puru aga alati jooksis asi kokku, kuna meiega tööd teha ei tahetud. Viimasel ringil küljetuule lõigu lõpus umbes 4km enne finišit ründas Gavars kes oli kokkuvõttes kolmas, see oli väga ohtlik minek mille pidi kindlalt kinni tõmbama, ma proovisin ise ka veel paar korda järgi rünnata aga mind jälgiti liiga palju. Valgevenelased vaatasid ka meile otsa ning ründasid pigem meid kui, et Gavars kinni vedada. Lõpuks ohverdas Siim täielikult ennast minu jaoks ja ma lõpuks sõitisn ka ennast täiesti sodiks, et Gavars võimalikult lähedale tuua, tänu sellele ei saanud keegi meist etapil head kohta aga ma võitsin siiski tuuri 19sekundilise eduga Gavarsi ees.

Olen ülimalt tänulik kõikidele oma tiimikaaslastele, kes tõesti ohverdasid oma tulemuse minu hüvanguks, mis on minu jaoks väga suur au. Lisaks tänaks teisi Eesti poisse naaberklubidest kes tulid appi kui vaja oli, isegi kui nad ei sõida minu tiimis, mis oli väga väga meeldiv üllatus. Tänud pöidlahoidjatele, uute sõitude ja võiduteni!“

Kristo poodiumil

Kristo poodiumil

Tairi kommentaar: „Kuna mul polnud kaasa eraldistardi ratast siis otsustasin eraldistardi lihtsalt läbida ja jõudu säästa eesolevateks etappideks. Esimesel grupisõidul ei olnud jalad sellised nagu lootsin ja ei suutnud 100% Kristot ja Siimu aidata, alguses eraldus kohe jooksikepunt mis jäi lõpuni ette, üritasin etapi lõpus ka eest ära saada, aga kuna see ei õnnestunud siis lõpetasin etapi peapundi lõpus, kuna finiš oli väga ohtlik. Üritasin Kristot ja Siimu aidata nii palju kui vôimalik, üritasime poistega teha ka tuulevarju, tänu millele Kristo pääses järgi gruppi, mis jäi lõpuni ette. Ma ise lõpetasin etapi peapundis koos Siimuga.

Viimasel päeval oli meie eesmärgiks kaitsta Kristo liidrisärki, aga kuna etapil puhus korralik tuul, siis osutus see raskemaks kui arvasin. Kahjuks ei olnud piisavalt värskust ja jalga, et lõpus Kristot ja Siimu aidata. Üle joone veeresin teises pundis ja minu isiklik oli tuuri parim oligi see 20. koht. Tuur oli tänu tuulele väga raske, aga meeldiv on töötada Kristo jaoks, kuna ta tunnustab peale igat etappi seda väga. Isiklikult midagi kripeldama tuurist ei jää, aitasin nii palju kui jalga oli. Õnneks olid jalad viimasel kahel päeval head.“

Kristo rattavalik -TT rattaks Eesti rattatootja Velonia TT01 ja grupisõiduks Cervelo S5

Kristo rattavalik -TT rattaks Eesti rattatootja Velonia TT01 ja grupisõiduks Cervelo S5

Siimu kommentaar: “Esimene grupisõit toimus ühel suurel ringil ning oli 87km pikk etapp kahe vahe finišiga(28ndal kilomeetril ja 58ndal)  mis lõppes staadonil. Sõit otsustati esimesel kümnel kilomeetril ära, kui küljetuulel eraldus peagruppist 14 ratturit, Mina ja Kristo nende seas. Algul atrõõvis ei leitud ühist töö meelt kuid mõne kilomeetri järel kui avastati, et vahe on juba pea minut siis saadi aru, et pole mõtet punti tagasi langeda.

Esimese vahefiniši võitsin, kuid teises olin kolmas.  Peale teist vahefinišit toimus esimene rünnak milles oli üks Riia rattur ja Kristo, kuid see duo sai vaid paar kilomeetrit ees olla, sest 4 valgevenelase ja tuuri liidri eesvedamisel püüti nad uuesti kinni. Peale seda kui Kristo ja Riia poiss tegid ründamisega otsa lahti, hakkas nii-öelda sõda pihta. Rünnati aina üksteise otsa, ise proovisin koguaeg mingisugusegi rünnaku teha, kui punt hoo alla lasi, et saaks lihtsa vaevaga korraliku vahe sisse ja ehk sõitja mõnest tiimist, kes ei ohusta kokkuvõttes Kristot ja kellel oleks me pundis mitu meest, kes ei töötaks kui ma eest ära sõidan. Isegi kui ei saa minenam, siis vähemalt saab Kristo jalga puhata, ja teised peavad me tagasi toomiseks vaeva nägema. Proovisin päris mitmeid kordi ära minna, mõnikord tõsisemalt, mõnikord nii, et istudes sõitsin normaalse hooga mööda ja vaatasin kuidas reageeritakse, lõpuks nii saingi 10km enne lõppu eest valgevenelasega, kes Kristot ei ohustanud. Tegime võrdselt tööd kuniks 2 kilomeetrit enne lõppu otsustasin rünnata, sest tundsin, et tal ei ole just lihtne ja endal oli hea tunne. Ründasin üsna teravalt, sain kohe vahe sisse, mida suutsin hoida lõpuni, staadionile jõudsin mõne sekundilise eduga. Staadionil ei hakanud liigseid riske võtma ning andsin paar sekundit tagasi ja finišeerisin valgevenelasega sama ajaga, järgmine punt 9 sekundi kaugusel Sellega tõusin kokkuvõttes 4. kohale ning tõusin rohelise särgi liidriks ühe punktiga.

Järgmistel päevadel keskendusime Kristo liidrisärgile ning punktiarvestus selle all natuke kannatas ja nii lõpuks ma oma aktiivsuse särgi kaotasin. Terve tuur oli tugev tuul, mis lõhkus iga päev pundi väga väikeseks. Tuuriga võin rahule jääda, sest suutsin ühe etapi võita ja aidata Kristol tuur võita.”

Muideks sõidavad Siim Kiskonen ja Kristo Enn Vaga 26. septembril USAsse, Richmondie, maanteesõidu maailmameistrivõistlustele. Mõlemad lähevad grupisõitu sõitma. Hoiame neile suuri pöidlaid selle sõidu jaoks!